Millega see vesinikuorganisatsioon tegeleb? Mis asi vesinik üldse on? Miks see nii kasulik on? Miks selleks organisatsioon luua ja tudengeid kokku koondada? Kõik need küsimused on ka meie jaoks põnevad. TiVo jaoks on jaanuar alanud väga hoogsalt ja tegemist on palju. Peagi on ees seismas Vesinikuvõistlus Gümnasistidele ja suur vesinikukonverents kõikidele huvilistele. Enne seda tuleb aga organisatsiooni liikmete kompetentse tõsta ja läbi viia üks sisukas töötuba, et liikmed saaksid oma kätega elektrolüüseri valmistada ja sellega ise vesinikku toota!
Vesinikku leidub meie ümber keemilistest elementidest kõige rohkem. See on kõige lihtsama aatomiehitusega ja kõige väiksema massiga element keemiliste elementide tabelis. Joogivesi koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesinik sisaldub praktiliselt kõikides orgaanilistes ühendites, seega leidub seda kõikides organismides. Puhtal kujul vesinik, mis ei ole osa mõnest ühendist, esineb meie ümber aga gaasilisena, olles ise läbipaistev ja täiesti lõhnatu. TiVo just sellisest lõhnatust vesinikust enamasti räägibki.
Vesinikul on juba pikka aega olnud palju kasutusvaldkondi – alates väetiste tootmisest ja metallitööstusest kuni meditsiinini välja. Viimasel ajal on esile kerkinud veel üks vesiniku kasutusvaldkond – energeetika. Tegelikult pole vesiniku kasutamine energeetikas uus asi. Juba 19. sajandi keskpaigas valmis esimene kütuseelement, mis genereeris vesinikust elektrit. Siiski on vesiniku energeetikas kasutamine saanud suurema hoo sisse viimaste aastate jooksul. Vesiniku teeb eriliseks, et seda on võimalik toota elektrolüüsi teel veest, kasutades elektrit, vett ja jättes kõrvalproduktina maha vaid hapniku. Teistpidi saab tänu kütuseelemendile toota vesinikust taas elektrit, kasutades hapnikku ja jättes kõrvalproduktina maha veeauru. Teisisõnu saab vesinikku kasutada elektri salvestamiseks. Näiteks kui on palju päikest ja toodetakse palju elektrit, kuid kõike ära ei kasutata, saab ülejäägist toota vesinikku ja vajalikul hetkel sellest jälle elektrit. Kui vesiniku tootmiseks vajalik elekter pärineks ainult taastuvenergia allikatest, näiteks päike ja tuul, siis on tegemist täiesti loodussõbraliku ja ilma igasuguste CO2 emissioonideta lahendusega.
Tekib küsimus, miks sellist geniaalset lahendust varem rakendatud pole? Tegelikult on küll, kuid selle tehnoloogia kõrge hinna tõttu pole see veel meieni väga hästi jõudnud. Maailma eri paigus ja isegi euroopas on mitmeid taolisi lahendusi juba tehtud. Enamus Saksamaast ja Hollandist on juba kaetud vesiniku tanklatega. Kindlasti tasub meid jälgida, sest järk-järgult tahame teid selle kõigega kurssi viia. Hea uudisena võime öelda, et Eesti on koos teiste Euroopaliidu riikidega liikumas vesiniku infrastruktuuri loomise poole. Sellise infrastruktuuri loomiseks on tarvis tugevat koostööd ettevõtete vahel. Esmased väljavaated Eesti vesinikuinfrastruktuurist ehk Vesinikuorust on juba kirja pandud ja nendega on võimalik tutvuda Vesinikuoru kodulehel.
TiVo koondab kokku tudengeid, kes on jätkusuutliku mõtlemisega, huvitatud vesinikutehnoloogiatest ja kellel võib olla huvi seda valdkonda arendada. TiVo missiooniks on arendada tudengite jaoks keskkond, kus neil on vesinikuvaldkonnas soodsad võimalused arenemiseks. Ühtlasi tegeleme pidevalt nooremate kui ka laiemalt ühiskonna seas huvi ja teadlikkuse tõstmisega. Meie eesmärk on, et enamus ühiskonnast omaks seisukohta antud tehnoloogiast ning oleks teadlik selle peamistest arengusuundatest. Meie tegemistel on võimalik silma peal hoida ka Instagramis @TalTechTivo
